Soome tööelu reeglid inglise keeles Murikkas: „Teadmatusest võid eksida“
TEKST MEERI YLÄ-TUUHONEN
PILDID JYRKI LUUKKONEN
Ametiühingu Teollisuusliitto kursustel saavad välismaise taustaga töötajad teavet Soome tööelu ja oma õiguste kohta. Neli Soome elama kolinud inimest räägivad oma loo.
Teollisuusliitto välismaise taustaga liikmed kuulavad tähelepanelikult Murikka koolituskeskuses Latomo-klassis inglisekeelset õppetundi Tööelu baaskursus.
– Kui teil tekib töökohal probleeme, saate kõigepealt kursusel omandatud teamistel põhjal selgitada, kas leiate lahenduse töölepingust, kollektiivlepingust või kohaldatavast seadusandlusest, räägib kursuse juhendaja Riikka Vasama.
Üks kursuse õpilastest on Slovakkias sündinud Jaroslav Slíž. Ta saabus Soome kaks aastat tagasi, et oma unistusi täita.
– Minu suurim unistus on oma maja järve ääres. Soome oli minu jaoks parim valik, sest siin on nii palju järvi. Slovakkia järved on väikesed.
Slíž hindab looduse rahu ja oma ruumi ega taha enda lähedusse naabreid. Seetõttu on parem, et järv on suur. Ta unistab oma tüdruksõbraga pere loomisest.
– Olen reisinud palju Euroopas, kuid nüüd olen esimest korda Põhjamaades. Ma olen alati tahtnud elada Soomes, Rootsis või Norras nende looduse tõttu.
Lõpuks valis Slíž Soome, sest tema sõber elas juba siin ja soovitas talle seda. Slíž otsustas proovida ja kolis Raumasse CNC metallilõikepingi operaatoriks.
– Töökoha leidmine oli minu jaoks väga lihtne. Mu sõber rääkis minust oma ülemusele ja seejärel võttis minuga ühendust tööjõu rendifirma Barona.
Asja tegi lihtsaks see, et Slíž oli kvalifitseeritud töötaja. Enne Soome kolimist oli ta töötanud Slovakkias peaaegu kümme aastat CNC metallilõikepingi operaatorina.
Mais vahetas Slíž töökohta ja töötab nüüd CNC metallilõikepingi operaatorina Purso-Toolsis Poris.
– Ma teen peamiselt suurte laevade diiselmootoritele nukkvõlle, räägib ta.
TEADMISTENÄLG TÕI KURSUSELE
Jaroslav Slíž leidis tee Tööelu reeglite kursusele pärast seda, kui ta sai Teollisuusliittost e-kirja, milles tutvustati ametiühingu inglisekeelseid kursusi.
– Ma osalesin juba aprillis Uusikaupunkis kursusel You have rights. See on minu teine kursus ja ma kavatsen ka sügisel toimuvatel inglisekeelsetel kursustel osaleda.
Slíž tuli ametiühingu kursusele, sest tal oli suur teabenälg.
– Teave on üks tähtsamaid asju maailmas. Teadmatusest võid eksida. Ma sooviksin, et ametiühing korraldaks ka kollektiivlepingupõhiseid kursusi inglise keeles, ütleb ta.
Slovakkias ei kuulunud Slíž kunagi ametiühingusse. See ei ole seal haruldane, sest ainult 17 protsenti töötajatest on ametiühingu liikmed. Soomes on vastav arv 74%.
Minu suurim unistus on oma maja järve kaldal.
Slíž ütleb, et ta kuulis Teollisuusliittost, kui ta käis TE-büroos poolteist aastat tagasi asju ajamas kui ta esimest korda sundpuhkusele määrati.
– Seal räägiti mulle, et kui ma ei ole ametiühingu liige ja ma tahan sundpuhkuse ajal saada vähemalt mingitki hüvitist, pean ma taotlema töötutoetust Kelalt, meenutab Slíž.
Slížile meeldib väga Murikka koolituskeskuses. Kursuse teise päeva lõpus läks ta esmalt jalutama ja seejärel sauna.
– See on nagu minu unistus: maja metsas järve kaldal. Maja on lihtsalt suurem.
Slíži perekonna unistus on teoks saamas. Ta räägib, et nädal enne kursust ta kihlus oma soomlasest tüdruksõbraga.
POJA SOOVIL SOOME
Suurbritanniast Soome kolinud ja ajalehtede varahommikuse jagajana töötav Miranda Kihlström kuulis oma kolleegilt Tööelu reeglite kursusest.
– Ta oli olnud ühel eelmisel kursusel ja ütles, et see on tõesti hea. Ootan nüüd huviga tulevasi inglisekeelseid kursusi.
Kihlströmi jaoks oli kursus omamoodi sissejuhatus Soome tööellu. Talle selgus muu hulgas, miks Soomes on puhkusehooaeg suvel.
– Kursuse juhendaja rääkis, et soomlased tahavad nimelt suvel puhata. Mina tahan aga talvel puhkust võtta, sest ma tahan siis reisida päikeselisse ja sooja kohta.
Kihlström on nüüd esimest korda elus ametiühingu liige. Ta tahtis astuda ametiühingusse Teollisuusliitto, kui ta kuulis, millist kaitset see pakub.
– Mind huvitas eriti see, et kui ma kahtlen milleski, võin helistada ametiühingusse ja küsida nõu, sest minu tausta tõttu ei saa ma alati täpselt aru, kuidas asjad Soomes käivad.
Lisaks usub Kihlström, et liikmelisus aitab tal lõimuda Soome ühiskonda.
Kihlström kasvatab üksi 16-aastast poega. Pere kolis poja soovil Soome. Kihlströmi poeg on pooleldi soomlane ja ta tahtis tulla Soome õppima, et oma siinsete juurtega paremini tutvuda.
Ta on üles kasvanud Suurbritannias, seega tunneb ta oma Briti suguvõsa. Soomes on ta olnud ainult koolivaheajal ja nüüd tahtis ta olla siin pikemalt. Ta mängib ka jäähokit ning seetõttu on Soome tema jaoks ideaalne riik.
Ema ja poeg õpivad nüüd mõlemad soome keelt. Keele õppimine ei ole alati nii lihtne. Kihlströmi nördimukseks soomlased tahavad temaga soome keele asemel inglise keelt rääkida.
– Ma ei saa soome keelt ka tööl praktiseerida, sest töötan üksinda.
„TÖÖ LEIDMINE ON RASKE“
Kihlström kolis Tamperesse novembris. Detsembris alustas ta tööd Postis ajalehtede varahommikuse jagajana. Töökoha leidmine Soomes oli väga raske, ütleb Kihlström.
– Minu varasemast töökogemusest ei olnud peaaegu üldse kasu, sest ma ei oska soome keelt ja mul ei ole kutseharidust. Neile, kes räägivad inglise keelt, on tööd peamiselt IT- ja tehnika valdkonnas, ütleb Kihlström.
Ta töötas rohkem kui 20 aastat turismi sektoris, kust liikus edasi heaolutööstusesse ja seejärel asutas oma ettevõtte. Kuid ta pidi sellest loobuma, kui tema isa haigestus ja suri.
Kui ma olen milleski ebakindel, võin nõu saamiseks helistada ametiühingusse.
Kihlström hakkas Soomest tööd otsima juba enne kolimist.
– Liitusin Facebooki gruppidega, mis aitavad britte Soome kolimisel. Selle kaudu tutvusin ma Michealaga ja ta rääkis mulle töövõimalustest Postis.
Kihlströmi sõnul ei ole ajalehtede varahommikuse jagaja töö talle parim, sest ta ei pääse oma ametialaseid oskusi rakendama. Samuti ei saa ta töötada meeskonnas, mis talle meeldib.
– Tööl on ka palju häid omadusi. Öösel on rahulik. Töö ei ole stressirohke ja samal ajal saan ma nautida ilusat loodust. Posti on suur ettevõte ja pakub ka võimalusi.
Töö kõrvalt on Kihlström vabatahtlikuks Bloom ry-s. See on Tamperes tegutsev mittetulundusühing, kus saavad kohtuda välismaalased ja kohalikud.
KULTUURIDE KOKKUPÕRKED
Enamik Tööelu reeglite kursuse osalejaid töötab tööstuses. Nagu ka Lev Bahtin, eestlane, kelle emakeel on vene keel ja kes tuli Soome sõbra kutsel.
– Mu sõber töötas siin tehase operatiivse juhina ja vajas tööle usaldusväärseid inimesi. Ta rääkis mulle, et tal on pakkuda füüsilist tööd, mille eest makstakse hästi.
Bahtin asus 2021. aasta septembris tööle tööstuslikke filtreid tootvas Eagle Filtersis Kotkas. Alguses tundus talle, et tema kolleegid on aeglased ja laisad, kuna ta oli harjunud Eestis töötama teistsuguse tempoga.
– Soomlased ei ela töö nimel, vaid tööd tehakse elamiseks. Nad ei tule töölt koju nii, et on füüsiliselt ja vaimselt läbi. See oli esimene asi, mida ma pidin õppima ja mõistma hakkama.
Bahtin põrkas tööelus kokku ka teiste kultuuriliste erinevustega.
– Ma imetlen tugevat ja iseseisvat Soome naist, kuid kui ma näen 60 kg naist lükkamas 12–15 kg kaaluvat eset, siis lähen loomulikult appi, ütleb Bahtin.
Mõned tema kolleegid keeldusid abist. Nad arvasid, et ma pean neid nõrgaks või tahan neile näidata oma tugevust, ütleb Bahtin.
– Ma selgitasin neile, et kui ma saan teha midagi nende heaks, mis on minu jaoks lihtne, siis teen seda hea meelega. Meil kõigil on omad tugevused ja me peaksime neid kasutama.
Mõne kuu pärast ei keeldunud Bahtini kolleegid enam abist ja mõned isegi kutsusid teda appi.
– Kuigi soomlased on külmad kui jää, on neil õnneks õhuke kest, kui neid paremini tundma õppida, ütleb Bahtin.
EBAMEELDIV ÜLLATUS ÖISES VAHETUSES
Poole aasta pärast vahetas Lev Bahtini sõber, kes oli ta Soome tööle meelitanud, töökohta ja naasis Eestisse. Bahtin jäi aga Kotkasse.
– Saime uue operatiivse juhi ja aasta pärast palusin temalt palgakõrgendust. Ta ütles kaks korda, et räägime sellest, aga siis unustas asja ära.
Kulus teine aasta, kuni aprillis ühel laupäeval öövahetuses olles Bahtin ootamatult vallandati.
– Kas te kujutate ette? Olin teinud kaks hommikust ja kaks õhtust vahetust ning kui ma öisesse vahetusse tulen, siis mind vallandatakse. Ülemuse sõnul oli ettevõte finatsraskustes ja mina olin liiga kallis töötaja. Muidugi oli see šokk, Bahtin kordab olukorda.
Kuigi soomlased on külmad kui jää, on neil õnneks õhuke kest.
Õnneks oli Bahtin astunud ametiühingusse eelmisel sügisel. Seetõttu oli tema tööstaaži tingimus täidetud ja tal oli õigus saada palgapõhist töötutoetust.
– Minu Soome kolleegid ütlesid, et ametiühingusse kuulumine tähendab ainult lisakulutusi, aga minu eestlasest sõber Georgi ütles, et sellel on ka eeliseid.
Kui Bahtin kuulis palgapõhisest töötu päevarahast ja ametiühingu koolitustest, otsustas ta täita liikmeks astumise vormi. Bahtin leiab, et Tööelu reeglite kursus on kasulik.
– Kui ma oleksin selle kursuse poolteist kuud varem läbinud, ei oleks ma millelegi alla kirjutanud enne, kui oleksin rääkinud usaldusisikuga.
Nüüd aga kirjutas Bahtin ähmiga vallandamise ajal alla paberile, mis vabastab tööandja töötaja tööle tagasivõtmise kohustusest.
– Ma ütlen kõigile, et kui keegi toob sulle laupäeva öösel allkirjastamiseks paberi, ärge kirjutage sellele alla. Teil on alati aega oodata esmaspäevani ja küsida nõu.
BREXIT MÕJUTAS OTSUST
Micheala Bailey, kes töötab Postis ajalehtede varahommikuse jagajana, tõstab käe Murikka koolituskeskuse Latomo-klassis.
– Kuidas ma tean, kas tööandja kuulub ühingusse? Ta küsib, kas see info on uue töö otsimisel kasulik.
Bailey ja tema soomlasest abikaasa kolisid neli aastat tagasi tema kodukandist Šotimaalt Soome, sest Bailey abikaasal oli koduigatsus.
– Ta on oma perekonnaga väga lähedane, minul aga pole Suurbritannias peaaegu üldse peret ja seetõttu otsustasime kolida Soome.
Otsust mõjutas ka Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, ütles Bailey.
– Enne Brexitit võisime reisida nii palju kui tahtsime Soome ja Suurbritannia vahel ning mõlemal oli õigus elada mõlemas riigis, kuid pärast Brexitit pidime jääma emba kumba riiki paikseks.
Baileyl on olnud raske Soomes kohaneda. Eriti igatseb ta oma tööd. Bailey on hariduselt sotsiaaltöötaja. Šotimaal töötas ta lastekodudes.
– Ma armastasin oma tööd. Mulle meeldib töötada noortega ja mul oli töös palju vabadust. Ma võisin teha noortega igasuguseid vahvaid asju.
Bailey meenutab, kuidas ta viis spordist huvitatud noori korv- ja jalgpallimängudele või läks noortega Hispaaniasse puhkusele.
– Mulle jäid väga head mälestused. See oli tore ja selle eest isegi maksti. Šotimaal ümbritsesid mind tööl pidevalt inimesed. Nüüd ma teen tööd, kus ma olen kogu aeg üksi.
Ta liigub töö tõttu mööda Pirkanmaad kas auto, rolleri või jalgrattaga.
– Ma asendan üle Pirkanmaa, kui keegi on haige. Ühel päeval võin olla Sastamalas ja järgmisel päeval Ylöjärvis või Tamperes, ütleb Bailey.
“SA EI SAA OLLA VALIV”
Töökoha leidmine Soomes ei ole väga raske, kuid ei saa olla valiv, ütleb Bailey. Ta tuli Soome 2020. aasta aprillis ja alustas tööd Postis septembris.
– Minu jaoks oli oluline leida mingi töö, et mul oleks Soomes tööstaaži ja et keegi siin saaks öelda, et olen hea ja usaldusväärne töötaja.
Bailey oli juba oma kodumaal ametiühingu liige. Sotsiaaltöötajatel on Suurbritannias suur ja tugev ametiühing, ütleb ta. Bailey sai Teollisuusliitto liikmeks kogemata.
– Ma liitusin kõigepealt vale ametiühinguga, sest ma ei teadnud, et ajalehtede varahommikused jagajad kuuluvad postijagajatest teise liitu.
See selgus Baileyle eelmisel aastal, kui ta ei saanud ühekordset palgatõusu vastavalt Posti- ja Logistikaliidu PAU kollektiivlepingule.
Ma arvasin, et saan kursusel vastused minu küsimustele.
Aprillis osales Bailey inglisekeelsel kursusel We the Union, kus tutvutakse ametiühinguliikumisega. Bailey kuulis Tööelu baaskursusest oma juhtivalt usaldusisikult.
– Kuigi olen Soomes töötanud peaaegu neli aastat, on veel palju asju, millest ma aru ei saa. Ma arvasin, et saan kursusel vastused oma küsimustele.
Nüüd teab Bailey näiteks, kuidas Soomes määratakse iga-aastane puhkus. Ta ütleb, et on oma õiguste kohta rohkem teada saanud ja tunneb, et teave võimestab teda.
– Nüüd ma oskan oma praeguses töös pöörata tähelepanu vastuoludele ja tean, mida teha. Kui vahetan töökohta, siis tean, millistele asjadele töölepingus tähelepanu pöörata.
Uued kursused välismaalastele
Inglisekeelsel Tööelu baaskursusel osales 12 välismaise päritoluga Teollisuusliitto liiget üle kogu Soome. Kolmepäevane kursus korraldati mai lõpus Tamperes Teiskos Murikka koolituskeskuses.
– Baaskursusel alustame põhitõdedest. Käsitleme tööalast seadusandlust, kollektiivlepingute tähtsust töötingimuste määratlemisel ja töötaja enda rolli töölepingu osapoolena, räägib kursuse juhendaja Riikka Vasama.
Ta töötab Teollisuusliittos välismaise päritoluga töötajate üksuse juhina.
Kursuse osalejad saavad vastused oma küsimustele, mis on sageli seotud tööaja, palga, katseaja, puhkuse ja tööaja tasanduspäevadega, ütleb Vasama.
– Nad on aktiivsed, esitavad palju küsimusi ja jagavad oma kogemusi. Iga kord ma imestan, kui hästi grupp koos töötab, hoolimata sellest, et see on nii mitmekesine.
Vasama ütleb, et inglisekeelsetele kursuste järele on tõeline vajadus, sest paljud osalejad ütlevad, et nad oleksid tegutsenud teisiti, kui nad oleksid rohkem teadnud Soome tööelust.
– Kursused mõjutavad lõimumist ja võimestumist. Osalenud ei ole enam töökohal peksupoisiks, vaid aktiivsed tegutsejad, kes tunnevad ka oma õigusi.
Pärast Tööelu baaskursust saab ametiühingu liige nüüd järgmistel inglisekeelsetel kursustel osaleda. Sel aastal toimub esimest korda täienduskursus Union News, ütles Vasama.
– See on vahetuva teemaga süvendav koolitus, kus võivad osaleda baaskuruse läbinud.
Union News –kursus toimub Murikkas septembri-oktoobri vahetusel. Oktoobris toimub ka esimene inglisekeelne Usaldusisikute baaskursus.
Lisaks korraldab Teollisuusliitto Espoos Nuuksios nädalavahetusel kursuse Welcome to Industrial Union. Samuti on tulemas piirkondlikke ja valdkondade kollektiivlepingupõhiseid inglisekeelseid kursusi.
– Erilise täiendusena korraldatakse esmakordselt ukrainakeelne koolitus põllumajandus- ja aiandussektori töötingimustest.
Teollisuusliitto kursused on liikmetele tasuta ja ametiühing hüvitab ka oma liikmete reisikulud. Lisateavet kursuste kohta leiate ajakirjast Tekijä ja Teollisuusliitto koolituste teatmikust. Lisaks saadab ametiühing e-kirja inglisekeelsete kursuste kohta kõigile oma liikmetele, kelle emakeel ei ole soome ega rootsi keel.
– Kursustel saab uut teavet ja saab end tuulutada. See on ka suurepärane võimalus tutvuda teiste ametiühingu liikmetega, ütleb Vasama.
