Rohelise toidu ja mitmekultuurilisuse nimel – Famifarmis töötavad iga päev koos erinevatest rahvustest inimesed
TEKST MILLA BOUQUEREL
PILDID MATIAS HONKAMAA
Järvikylä mõisa ettevõte Famifarm Oy Joroinenis kasvatab aastaringselt ürte ja salateid kogu Soomes tarbeks. Soomlased on töötajatena vähemuses. Mitmekeelne ja rahvusvaheline kollektiiv on sündinud tasapisi ja soovituste kaudu.
Kasvuhoone töötaja Medalith Ponce seisab laiuva roheluse keskel. Ponce tõstab plastikust kasvurenne ja kontrollib, kas salatid on kastetud.
Joroineni mõisa lauda pööningule 1980. aastatel ehitatud kasvuhoonest algas salatite ja maitsetaimede tootmine, mis täna hõlmab kogu Soomet ja veidi isegi Eestit.
Tootmisjuht Jaakko Huovinen rääkis, et esimesed välistöötajad Eestist tulid Famifarmi kasvuhoonesse tööle 1990. aastatel. Nüüd on töötab 8 hektari suuruses tootmisettevõttes kahes vahetuses 15 erinevast rahvusest töötajat Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast.
Värbamisprotsessi on aastate jooksul lihvitud. Oskama peab soome või inglise keelt.
– Meil ei ole keeleeksamit, kuid kontrollime tööintervjuu ajal, et suhtlemine õnnestub piisaval tasemel.
– See on seotud ohutusega, lisab Huovinen
Peruust pärit Ponce on töökaitsevolinik.
– Kui uus inimene tuleb tööle, abistatakse ja toetatakse teda nii palju kui võimalik, ütleb Ponce.

SOOMLASTEGA TUTVUMINE VÕTAB AEGA
– Kogu aeg on kiire. Aga samas tore, kirjeldab rennide pesukohta edasi liikunud Ponce oma tööd.
– Tulen alati hea meelega tööle, kuigi tööl on kiire.
Famifarmi tellimused saabuvad lühikese etteteatamisajaga. Sageli on toode kliendi juures juba järgmisel päeval pärast tellimist ja pikim ooteaeg on 72 tundi. Iga päev istutatakse umbes 80 000 salati- ja ürditaime. Kasvuperiood on 3-7 nädalat. Töökorraldust kujundab saagikoristuse ajakava.
Kui Ponce seitse aastat tagasi Famifarmis tööd alustas, ei olnud ta Soomes nii palju välismaalasi näinud.
– Ma olin Varkauses alati veidi teistsugune. Veetsin aega soomlastega ja õppisin ära soome keele.
Soomlased olid rahulikud ja tagasihoidlikud.
Kui Ponce saabus soojast Peruust Soome 2000. aasta jõulude ajal, oli esimene kokkupuude uue kodumaaga see, et „kõik soomlased nägid välja ja kõlasid ühte moodi“.
– Soomlased olid rahulikud ja tagasihoidlikud, külmad.
Kui peruulased tahavad suhelda, siis soomlane alles tutvub.
– Nad jälgisid silmadega, mida ma teen, kuid ei julgenud rääkida, meenutab Ponce.

KASVUHOONESSE TULLAKSE SÕPRADE JULGUSTUSEL
– Järvikylä on väga hea töökoht siin Soomes ja lausa kogu maailmas, ütleb vahetuse juht Aneel Harison.
– Ma tean seda seetõttu, et kui ma mujal tööd ei leidnud, siis siin olin teretulnud.
Pakistanist pärit Harison arutleb, et multikultuursesse töökeskkonda on lihtne tulla.
– Tööõhkkond on hea. Kedagi ei kiusata. Kõik austavad üksteist.
Kuigi õhkkond Famifarmis on julgustav ja soe, mäletab Ponce oma töö algusaegu, mil esines rassismi.
– Olin tootmisliini ääres tööl ja kuulsin, kuidas välismaalasi halvustavalt taga räägiti. Kõige hullem oli see, et sain soome keelest aru. Palju kordi läksin koju nuttes.
Tööõhkkond on hea. Kedagi ei kiusata. Kõik austavad.
Nüüd ei ole töötajad enam diskrimineerimiset kohanud. Famifarmi tullakse sageli endiste töötajate soovitusel tööle.
Harison, kes on Soomes elanud 15 aastat, õppis suurköögikokaks. Kohvikus töötades tutvus ta pakistanilasega, kes soovitas kandideerida Famifarmi tööle.
– Ma olin vallaline, seega oli mul lihtne töökohta vahetada, meenutab nüüd kahe lapse isa.
Mitmekultuurilisus ja kaasmaalaste kohtamine väikeses Joroises üllatas Harisoni.
Ponce oli just Peruust Soome tagasi tulnud, kui sõber tõi ta kasvuhooneid vaatama.
– Vaatasin õuel, et sinna ma ei lähe. Nägi väljastpoolt nii väike välja, meenutab Ponce naerdes.

KULTUURIDE AUSTAMINE ON KÕIGE OLULISEM
Järvikylä aiandist väljub iga päev kümneid veoautosid rohelise koormaga. Laohallide jaheduses, Famifarmi tootmise viimases etapis, kinnitab väljastusosakonna töötaja Rizan a Sheriff digitaalses saatekirjas päeva väljuvaid pakke.
– Väljastusosakonnal on suur vastutus tagada, et klient saab täpselt seda, mida on tellinud, ja et saadetised lahkuvad õigel ajal.
– Võrdõiguslikkus, erinevate kultuuride austamine, meeskonnatöö ja sõbralikkus, mõtiskleb Sheriff asjadest, mida ta oma töökohal hindab.
Sheriff kuulub töökoha uute töötajate hulka. Ta leidis töö soovituste kaudu, nagu ikka.
– Soovitus on väga oluline. Kui ma soovitan tööd oma tuttavale, pean olema ise sellega rahul.
Ja Sheriff on rahul.
– Töötajana tunnen, et minust hoolitakse. Minu arvamus loeb.
Soovitus on väga oluline. Kui soovitan tööd oma tuttavale, pean sellega ise rahul olema.
Sri Lankalt pärit olev Sheriff räägib inglise keelt. Soome keelt õpib ta õhtuti veebikursusel.
– Kõik on sõltub iseseisvast õppimisest. Kõige tähtsam on proovida suhelda isegi siis, kui grammatikas tuleb vigu.
– Kui ma tulin väljastusosakonda tööle, oli siin ainult soomlasi, kuid ma ei tundnud end kunagi kõrvalejäetuna. Nüüd räägin soome keeles ja nad aitavad mind selles.
Kolmandik kõigist Famifarmi töötajatest on soomlased, kuid ainult kümme protsenti neist on tootmises. Väljastusosakonnas vastu sammuv Mika Laitinen, esindab vähemust. Laitinen ütleb, et ta ei pööra sellele tähelepanu.
– Seda on märgata sellest, et mitte kõik töötajad ei pruugi soome keelt osata.
Laitinen ütleb, et tema inglise keele oskus on samuti paranenud.
– Omalt poolt õpetan ma soome keelt neile, kes seda vajavad.

SOOME KEELE KURSUS SOOVIKS
Famifarm toodab aastas 25 miljonit maitsetaime ja salatit. Tootmishallides ja töökohtades käies näeb, kuidas seemnest taimeks sirgunud ja valminud salat liigub läbi liinide ja kaalude tarbija taldrikule.
Vahetuse vanemad Aneel Harison ja Natalia Baltsevich vaatavad läbi päeva tellimusi. Töö hõlmab sama palju paberitööd kui inimestega kohtumist.
– Jälgin oma vahetuse ajal, et inimesed töötaksid hästi ja ohutult ning et tooted jõuaksid pakkimisosakonda õigeaegselt, kirjeldab Baltsevich oma tööd.
Baltsevich käis koos abikaasaga piiri tagant enne Soome kolimist tööd proovimas.
– Olime juba ammu soovinud Soome kolida. Siin elab palju sugulasi.
Ka sugulasi töötab Famifarmis.
– Kui ma kolisin, ei rääkinud ma veel palju soome keelt, kuid sellest polnud midagi. Kõik aitavad ja on sõbralikud, räägib venelanna Baltsevich.

Soome keel oli juba selge, kui Baltsevich vahetas meeskonda, kus keegi ei räägi soome keelt.
– Nüüd ma siis õpin inglise keelt.
Famifarm pakkus varem soome keele kursusi. Töötajate arvates oli kursused liiga lihtsad ja ei olnud seetõttu populaarsed.
Harison arvab, et keelekursused oleksid vajalikud.
– On ka muud elu kui elu siin Järvikyläs. Ainult inglise keelest ei piisa.
Hiljem räägib Famifarmi personalijuht Pia Honkanen, et keeleõppe soovi on kuulda võetud.
– Uurime parasjagu erinevate tasemetega ja meetoditega kursuseid erinevatelt teenusepakkujatelt.

OTSITAKSE USALDUSISIKUT
Famifarmi tootmisosakonnal ei ole praegu usaldusisikut. Ponce ja Harison arvavad, et selline isik oleks vajalik.
– Meil on nii palju välismaalasi. Oleks hea, kui oleks neutraalne isik, kellega saaks rääkida kui tööl tekib probleeme.
Ponce arvab, et soome keel võib kandidaadid eemale peletada.
– Suur vastutus ja seadused. Palju on õppida.
Tootmisjuht Huovinen ütleb, et soome keele oskus ei ole hädavajalik. Inglise keel on piisav asjade korraldamiseks.
– Julgustame oma töötajaid valima usaldusisikut, kellega saaksime koos arengutööd teha.
Huovinen uurib, millist tuge või nõu vajavad välismaalased Soome tööandjatelt.
Ponce toob näiteks asjaajamise ja elamisload. Alalise elamisloa taotlemiseks on vaja tähtajatut töökohta. See on tänapäeva Soomes väga karm nõue.
– Alati on ebakindlus, kas töö jätkub, mõtiskleb Ponce.
FAMIFARM OY
ASUTATUD 1987. aastal. Järvikylä mõisnik Karl Grotenfelt asutas Famifarm Oy mõisa lauda pööningule ehitatud kasvuhoonesse.
ASUKOHT Joroinen. 2023. aasta lõpus alustas Juvas tööd vertikaalkasvatusüksus. Müügikontor asub Helsingis.
OMANIKUD Põhiomanikud on õde-venda Caroline Grotenfelt-Fyhr (tegevujuht) ja Albert Grotenfelt (juhatuse esimees)
TOODANG Maitsetaimed ja salatid Soome ja Eesti turu jaoks. Tootevalik sisaldab 15 erinevat salatit ja 35 maitsetaime.
PERSONAL 160, millest umbes 140 on tootmises (sh hoolduses)
KÄIVE 23,1 miljonit eurot (2023)
„Töökoht kui lotovõit“ ja kasvatav kogemus
– Kirg töö vastu on endiselt südames sama, mis alguses, ütleb Phung Luong Tieu.
Veidi üle 30-aastane Vietnamist pärist Tieu töö algas hooajatöötajana kasvuhoones vaid mõni kuu pärast seda, kui ta oli jõudnud abieluviisaga Soome.
Kevadel edutati Tieu taimekasvatusmeeskonna töödejuhatajaks. Enne seda oli ta olnud viis aastat vahetuse vanem.
Tieu sõnul on Famifarmi aastad kasvatanud ja muutnud teda inimesena.
– Mul ei olnud palju töökogemust. Ma olin väga tagasihoidlik.
Kui tööandja andis mulle võimaluse, mõistsin, et võin õppida ja areneda ning anda ka ise endale võimaluse.
Millised need muutused on olnud? mõtiskleb Tieu.
– Kui tööandja andis mulle võimaluse, mõistsin, et võin õppida ja areneda ning nõnda ka endale võimaluse anda.
Tieu ütlusel enam ta ei kõhkle. Tõkked on ületatud.
– Liigun edasi koos firmaga. Olen avatud uutele võimalustele.
JUHT MÕISTAB, MIDA TÖÖTAJA VAJAB
Vietnamis pidas Tieu koos emaga juuksurisalongi. Tieu peab Famifarmi oma unistuste töökohaks.
– Mulle meeldivad köögiviljad. Vietnami toidus peavad köögiviljad olema. Järvikylä töökoht on minu jaoks lotovõit.
Töödejuhatajana on Tieul väga palju kasu oma kasvuhoonetöötaja taustast.
– Soovin luua meeldiva tööõhkkonna, kus inimesed saavad jagada oma muresid ja olla kuulatud. Kuna ma olin ise üks töötajatest, tean, kuidas seda saavutada.
Tieu mõtiskleb, mis aitas tal karjääriredelil edasi liikuda:
– Ma olen selline inimene, kes teeb asju alati hoolikalt ja lõpuni.
Mitmekesisus on Tieu meelest Famifarmi tugevus.
– See teeb meid tugevaks. Meil on alati võimalus üksteiselt midagi õppida.