Töökeskkonna üksus aitab, nõustab ja toetab töökeskkonnaga seotud küsimustes
TEXT TIIA KYYNÄRÄINEN
PILT TUUKKA RANTALA
Teollisuusliitto töökeskkonna üksuse tegevuse keskmes on töökaitse, tööheaolu, tööelu arendamine ning sotsiaalpoliitilised, võrdõiguslikkuse ja võrdsuse küsimused
”Teollisuusliitto töökeskkonna üksus tegeleb töökaitse ja tööheaolu edendamisega töökohal. Lisaks arendab meie üksus mitmel viisil ja erinevates töörühmades tööelu seadusandluse kaudu. Ka mitmed sotsiaalkindlustuse muudatuste taotlused ja sotsiaalpoliitika küsimused on meie laual, ütleb Vesa Kotaviita, töökeskkonna üksuse juhataja.
– Lisaks sellele hoolitseme võrdõiguslikkuse ja võrdsusega seotud küsimuste eest ja edendame neid mitmel viisil koostöös ametiühingu töökeskkonna ja võrdõiguslikkuse toimkonnaga.
Töökeskkonna üksus töötab tihedas koostöös ametiühingu kutsealade huve kaitsvate valdkondadega. Üksus toetab kollektiivlepingute läbirääkimisi üksuse võtmeküsimuste kaudu. See osaleb ametiühingu huvide kaitse ja ühiskondliku mõjutamise suuniste ettevalmistamisel ning oma valdkonna nõustamisteenuste korraldamisel.
– Suhtleme tihedalt töökaitsevolinikega ja ka nemad on meiega ühenduses. Lisaks korraldame palju erinevaid koolitusi nii Murikka koolituskeskuses kui ka ametiühingu osakondades.
Teollisuusliitto töökeskkonna üksus tegeleb tööohutuse ja tööalase heaoluga ning nende rakendamisega töökohtadel.
Konkreetsemalt on töökeskkonna üksuse tegevus liikmetele nähtav näiteks igapäevase tööohutuse ja sotsiaalkindlustuse alase nõustamise kaudu. Üksuse nõuandetelefon aitab, nõustab ja toetab liikmeid ja töökohti erinevates tööohutuse ja sotsiaalsetes küsimustes.
– Liikmed saavad töökaitsevolinike ja meie üksuse muu teavitamise kaudu töökaitsealast teavet oma töökohadel. Ükskõik kas see puudutab kaitsevarustus või töötamist soojas keskkonnas. Lisaks pakume liikmetele õigusabi tõsiste tööõnnetuste korral.
TÖÖKESKKOND ON MUUTUMISES
Kotaviita sõnul on Teolisuusliitto lepingulistel töökohtadel tööohutuse tase aastate jooksul paranenud, kuid tööd on veel palju.
– Peab siiski nentima, et erinevusi on palju. On ettevõtteid, kes hoolitsevad asjade eest hästi. Nendes ettevõtetes käsitletakse igapäevaselt töökaitse küsimusi. Seal tuvastatakse ohte ja hinnatakse riske. Kuid endiselt on ka ettevõtteid, kus asjad on halvasti. Need ettevõtted teevad parandusi alles siis, kui midagi juhtub. Seaduses sätestatud ennetavad meetmed puuduvad. Tegutsetakse ohtude keskel ja riskid töökeskkonnas on pidevalt olemas.
Soome tööelu muutumas ja see mõjutab ka tööohutust. Kotaviita sõnul muudab töönõuete muutumine ka tööohutuse mõistet.
– Üha olulisemaks on muutunud töötajate psühhosotsiaalsete koormustegurite arvestamine. Digitaliseerimine, robootika ja tehisintellekt muudavad inimeste töö tegemise viise ja mõjutavad ka tööohutust, ütleb Kotaviita.
– Tuleviku tööelus saavad kognitiivsed tegurid, mälu, mõtlemine ja teabe töötlemine töökaitses järjest kesksemaks. Töötajate pädevuse tagamine ja töö ohutu tegemine töökohal peab olema tagatud nii, et töötajate ressursid oleksid tasakaalus. Ressursside tasakaalu haldamine saab tulevikus olema veelgi tugevamalt töökaitse keskne osa.
