Ametiühinguliikumine pakub toimetulekut ja kaitset ja annab võimaluse mõjutada
TEKST ANTTI HYVÄRINEN
PILDID TUOMAS IKONEN
Ametiühingliikumine on Soome heaoluühiskonna võtmetähtsusega ülesehitaja. Aktiivsed liikmed on ametiühinguliikumise jõud. Meie ülesandeks on kaitsta töötajaid ja nõrgemaid.
Soome heaoluühiskond ehitati üles pärast maailmasõdasid vastastikusel kokkuleppel. Töötajad, tööandjad ja valitsus on läbi läbirääkimiste kujundanud riigi tulevikku.
Ühiskonna peamised sotsiaalsed tugisüsteemid, nagu sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemid, on loodud kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena.
– Ametiühinguliikumine on olnud tugevalt kaasatud, kui rasketel aegadel on olnud vaja kokku leppida ja lahendusteni jõuda, ütleb Teollisuusliitto tööturu juht Jyrki Virtanen.
Ametiühinguliikumise põhiülesanne pole töölisliikumise ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Ka tänapäeval kaitseb ametiühinguliikumine töötajaid ja nõrgemaid.
– Töö ja kapitali konflikt ei ole kuskile kadunud. Ametiühinguliikumise eesmärk on olukorda tasakaalustada, ütleb Virtanen.
KOLLEKTIIVLEPING TAGAB KAITSE
Kollektiivleping on vahend mõistlike töötingimuste ja miinimumpalkade loomiseks. Enamikus tööstusharudes on kollektiivlepingud üldiselt siduvad, mis tähendab, et neid tuleb järgida kõigis töökohtades.
– Kollektiivlepingute sõlmimine on ametiühingu põhiülesanne ja kõige olulisem liikmesoodustus, ütleb Virtanen.
Selleks, et ametiühing saaks pidada läbirääkimisi mõistlike kollektiivlepingutingimuste üle, peab tal olema kollektiivne jõud ehk palju liikmeid.
– Ametiühing ei ole maja Hakaniemis Helsingis, vaid ametiühinguliikumine on liikmed, kes usuvad sellesse, ütleb Virtanen.
ÜHISKOND, MIS HÕLMAB KÕIKI
Paljudes aspektides on traditsiooniline kokkuleppimine ühiskondlikes küsimustes lõppenud, kuna tööandjad on lõpetanud kolmepoolsed läbirääkimised ja Orpo-Purra parempoolne valitsus on hakanud ühiskonda kujundama eirates töötajate muresid.
– Ühiskond ei saa olla ainult tööandjate ja parempoolsete parteide ühiskond, vaid see peaks olema kõikidele ühine, ütleb Virtanen.
Praeguses olukorras on kollektiivne jõud ja ühiskondliku aktiivsuse vajadus ilmne.
– Kui töötajate ametiühingusse kuulumise osakaal ei ole piisavalt kõrge ja inimesed ei hääleta parteisid, kes ajavad tavalise inimese huve, siis läheme omadega metsa, ütleb Virtanen.
SAMAD REEGLID KÕIGILE
Soome elanikkond vananeb ja seetõttu vajab praeguse ühiskonna säilitamine sisserännet ja uusi tööealisi soomlasi.
Riigi valitsuse poliitika näib siiski loovat võimalusi sisserändajate tööalaseks ärakasutamiseks ja ebavõrdseks kohtlemiseks.
Ametiühinguliikumine ajab samu õigusi ja eeliseid kõigile Soomes töötavatele inimestele.
– Ühiskond tuleb åles ehitada nii, et mujalt tulevaid inimesi ei kohelda teise klassi kodanikena. Meie ühiskond peab olema selline, kuhu tahetakse tulla, ütleb Virtanen.
INIMLIKKUST ÜHISKONDA
Soome ühiskond näeks väga erinev välja, kui tugev ametiühinguliikumine ei oleks olnud töötajate, tööandjate ja riigivõimu vaheliste kokkulepete sõlmimisel, hindab riigiteaduste doktor Mika Helander Åbo Akademist.
– Mõju on olnud tohutu. Ametiühinguliikumine on leidnud häid viise, kuidas lepingulise ühiskonna raames süsteemi humaansesse suunda häälestada, ütleb Helander.
Ajaloos on töötajate ja omanike klassid selgelt eristunud. Hiljem on börsiettevõtete osalused hajutunud ja töötajate klassiidentiteet mitmekesistunud. Samuti on rahvusriikide piirid muutunud vähem tähendusrikkaks.
– Ametiühinguliikumine pole kapitalismi muutustega täielikult kaasas käinud. Kapital ei ole enam väga pühendunud kokkuleppimisele, ütleb Helander.
Rahvusvaheliste ettevõtete kontsernidega on vajalik töötajate liikumise rahvusvaheline huvikaitse. On olemas häid näiteid piiriülesest huvikaitsest, kuid palju on veel teha.
Samuti on vaja poliitilistelt jõududelt regulatsiooni, et leevendada vabalt liikuva kapitali negatiivseid mõjusid.
– Tagajärgedest hoolimatu kapitalismi piiramine on hädavajalik, et inimesed leiaksid uuesti kokkuleppimise tee.
MÕISTMISEST ON PUUDU
Helanderi hinnangul vaevab ühiskondi tänapäeval mõistmatus. Ühelt poolt ei taheta mõista vastaspoolte vaatenurka ja teiselt poolt ei mõisteta ühiskonna toimimist.
– Ühiskond on keeruline süsteem, kus on huvide konflikte, mis ei tulene halvast tahtest, vaid struktuuridest. Tuleks võtta arvesse erinevaid vaatenurki, ütleb Helander.
Ühiskondlikus otsustusprotsessis on oluline mõista, et valikutel on mitmesuguseid mõjusid. Ükskõik millisest kohast säästmine võib põhjustada suurema kulu teises kohas.
– Juhtivatel kohtadel on inimesi, kes ei mõista ühiskonna kaudseid mõjusid.
Helanderi arvates on ametiühinguliikumise keskne ülesanne praegu ja edaspidi ühiskondliku teadlikkuse ja mõistmise suurendamine.
– Demokraatia põhineb sellel, et enamus rahvast mõistab ühiskondlikke probleeme. Ametiühinguliikumise hariduslik ülesanne on väga oluline, ütleb Helander.
AKTIIVNE KODANIKUÜHISKOND
Ametiühingu liikmeks astumine on viis hoolitseda oma töötingimuste eest ning mõjutada nii töökohtadel kui laiemalt ühiskonnas.
– Ametiühingu roll on olla kanal, mille kaudu inimesed saavad osaledes mõjutada, ütleb Teollisuusliitto vastutav korraldaja Mika Häkkinen.
Aktiivne ametiühinguliikumine on osa toimivast ja elavast kodanikuühiskonnast.
– Ilma kodanikuaktiivsuseta pole demokraatiat. Demokraatia definitsiooni kohaselt inimestel on õigus ja vabadus osaleda ühiskondlikus tegevuses ja otsustusprotsessis. See ei tähenda kindlasti ainult hääletamist, ütleb Häkkinen.
Ametiühinguliikumine on viis Soome saabuvale töötajale lõimuda ja uues ühiskonnas rolli võtta.
Orpo-Purra parempoolse valitsuse poliitikat vastustanud SAK-i ametiühingute kampaania „Painava syy“(Mõjuv põhjus) oli mõjutustöö üks näide. Rohkem kui 2000 Teollisuusliitto liiget osales streigitoimkondades ja kuni 60 000 liiget osales poliitilises streigis.
Riigi valitsus surus läbi töötajate streigiõiguse piirangud, mis jõustusid 18.05.2024.
– Oleme ohtlikes vetes, kui kodanike tegevusvabadust piiratakse. Kui ettevõtete huvid on olulisemad kui kodanike huvid, siis on midagi paigast ära, ütleb Häkkinen.
OTSENE SUHTLEMINE
Tänapäeval räägitakse palju individualismist, kuid vajadus kogukondade järele pole kuhugi kadunud.
– Koht, kus ametiühing elab ja hingab oma puhtaimal kujul, on töökoht. Seal toimub kogukondlik tegevus reaalselt, ütleb Häkkinen.
Kuigi elektroonilised suhtluskanalid on vahemaid lühendanud, jääb inimesele oluline vajadus kohtuda silmast silma.
– Ametiühingu salarelv on otsene inimestevaheline suhtlus, millele tegevus tugineb.
Alati tasub kuuluda ametiühingusse. Häkkinen nendib, et põhjused on samad nii Soome kui välismaalase töötaja jaoks. Ametiühingusse kuulumine kaitseb töötingimusi ja palkasid.
– Ametiühinguliikumine on viis Soome saabuvale töötajale lõimuda ja võtta roll uues ühiskonnas.
TUGI JA TASAKAAL
Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) ühiskondliku mõjutamise juht Niko Pankka tõdes, et tööelu muutub digitaliseerimise, globaliseerumise ja rohesiirde tõttu radikaalselt. Ametiühinguliikumise peamine ülesanne on töötajate toetamine muutustes.
– Ametiühinguliikumise roll ja põhitegevus seisnevad parema tööelu loomises ja laialdases mõjutamises töökohtadel ja ühiskonnas, ütleb Pankka.
Orpo-Purra parempoolse valitsuse poliitika nõrgestab töötajate positsiooni mitmeti.
– Kui valitsus viib oma programmi ellu kavandatult, tekib eelseisvatel valimisperioodidel paratamatult vajadus tasakaalustavate elementide järele.
Parimad teadmised tööelust on ametiühinguliikumisel. See roll on oluline nii praegu kui ka tulevikus.
Tasakaalu võiks leida näiteks suurendades töötajate esindatust ja sõnaõigust ettevõtete juhtimisorganites ning andes töötajatele prioriteedi vaidluste tõlgendamisel.
Tulevikus on veelgi olulisem üldine ühiskondlik mõjutamine ja näiteks valimiskampaaniate läbiviimine.
– Mõjutavad tegevused keskenduvad üha rohkem rohujuure tasandi mõjutamisele, mitte ametlike läbirääkimislaudade taha, ütleb Pankka.
UUSI LIIKMEID
Soome parempoolse valitsuse poliitika tulemusena ähvardab võõrtööjõu ärakasutamine muutuda tavalisemaks.
– On suur oht, et välismaised töötajad teevad halbu lepinguid teadmatusest või surve all, ütleb Pankka.
Teadmised ja kollektiivne jõud on ka võõrtööjõu tugi ja kaitse.
– On äärmiselt tähtis, et ametiühingu välismaise taustaga liikmete arv kasvab. Ametiühinguliikumine võiks olla rohkem kaasatud tööpõhise sisserände protsessidega. Tutvuksime olukorraga varasemas etapis ja jagaksime teavet.
Ametiühingute tegevuskeskkond on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt muutunud, kuid hästi toimiv ühiskond vajab ametiühinguliikumist ka edaspidi.
– Nagu ka valitsus on tunnistanud, on parim tööelu tundmine ametiühinguliikumisel. See roll on oluline nüüd ja tulevikus, ütleb Pankka.
