Hyppää sisältöön
Ametiühingu juht Riku Aalto kutsub välismaise taustaga töötajaid astuma Teollisuusliitto liikmeks.

Riku Aalto: „Soome heaoluühiskond vajab töötajaid“

TEKST JA PILT ANTTI HYVÄRINEN

Tööpõhine sisseränne on Teollisuusliitto tegevust suunavas strateegias tugevalt hõlmatud. Ametiühingu juht Riku Aalto ütles, et ametiühing ei aktsepteeri diskrimineerimist ja loodab, et võimalikult paljud sisserändajad astuvad ametiühingusse.

Soome rahvastik vananeb, seega väheneb tööealise elanikkonna osakaal. Sisseränne on vajalik selleks, et ühiskond ei hakkaks kärbuma.

– Soome heaoluühiskond vajab töötajaid, ütleb Teollisuusliitto juht Riku Aalto.

2023. aasta kevadel kokku tulnud Teollisuusliitto üldkoosolek andis strateegiaperioodiks 2023–2028 suunised, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tööpõhisele sisserändele ja välismaise tööjõu töötingimustele.

– Suur hulk töötajaid võib tulla riikidest, kus puudub Soomega sarnane tööturustruktuur. Me tahame veenduda, et tööle saabujad teavad, millistel tingimustel Soomes töötatakse, ütleb Aalto.

Teollisuusliitto on loonud oma organisatsiooni uue üksuse, mis keskendub välismaise tööjõu küsimustele. Välismaalt tuleva tööjõuga tuleb arvestada kõikides ametiühingu funktsioonides.

– Küsimus on seotud ka usaldusisikute ja ametiühingu osakondade tegevusega.

Strateegias on öeldud, et ametiühing lisab oma teenuseid erinevates keeltes. Mais kasvas keelevalik üheksani Teollisuusliitto kodulehel ja Teollisuusliitto rakenduses Hermes, kus töötajad ja tööandjad saavad ajakohast teavet Soomes töötamise ja elamise kohta.

PARIMAD TÖÖTINGIMUSED KÕIGILE

Teollisuusliitto eesmärk on, et kõiki töötajaid koheldaks hästi, sõltumata päritolust.

– Püüame tegutseda nii, et siia saabuvatel inimestel oleks turvaline tööle tulla, neid koheldakse väärikalt ja nad saaksid õiglast palka, ütleb Aalto.

Välismaalt saabuvad töötajad on ametiühingule võimalus suurendada liikmete arvu ja seeläbi ka ametiühingu kollektiivset jõudu. Liikmetel on ka võimalus midagi muuta.

– Kogukond on alati tugevam kui üksikisik. Loodan, et võimalikult paljud astuvad liikmeks. Nõnda on endal võimalus mõjutada oma töötingimusi ja seda, milliseid teenuseid ametiühing oma liikmetele pakub.

Kogukond on alati tugevam kui üksikisik. Loodan, et võimalikult paljud astuvad liikmeks.

Kui välismaise tööjõu osakaal töökohtadel suureneb, on loomulik, et see muutus kajastub ka usaldusisikustruktuurides.

– Meil on nüüd välismaise taustaga usaldusisikuid. Tahan loota, et ka selle kaudu on näha multikultuursust.

Ametiühingu strateegiasse ongi sisse kirjutatud, et ametiühing peab jõudma töökohtadel välismaise taustaga töötajateni ja tagama neile hõlpsa osalemise ametiühingu tegevuses.

VASTUOLULINE VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMM

Kuigi tööga seotud sisserännet on vaja, näib Soome valitsuse tegevus viivat teises suunas. Valitsuse programm sisaldab palju sisserännet raskendavaid meetmeid.

Parempoolse valitsuse päevakorras on ka kohaliku kokkuleppe laiendamine, mis näib loovat võimalusi võõrtööjõu ärakasutamiseks.

– Valitsuse programm on selles osas vastuoluline, nendib Aalto.

Oht seisneb selles, et tööturg jaguneb praegusest sügavamalt ebavõrdseteks osadeks.

– Meil on juba praegu vähemalt kolm erinevat tööturgu.

Ühel tööturul tegutsetakse seaduste ja kollektiivlepingute kohaselt, teisel tõlgendatakse seadusi ja töötingimusi töötajate huvide vastaselt, kolmandal aga on tegemist otsese ärakasutamisega.

Aalto arvab, et enamik ettevõtteid tegutseb korralikult kooskõlas seaduste ja kollektiivlepingutega, kuid probleemi tekitavad ettevõtted, kus tallatakse töötingimusi jalge alla vahendeid valimata.

Tänapäeval on tellimusahelad nii pikad eriti suurtes projektides, et isegi eetilisi põhimõtteid järgivatel ettevõtetel on terviku jälgimisega raskusi.

– Tellija ei tea enam, mis neljandal või viiendal astmel toimub.

MÕJU TERVELE ÜHISKONNALE

Kui Soome valitsuse plaanid realiseeruvad ja valitsus ei suuna ametivõimude järelevalveks rohkem ressursse, saavad jultunud ettevõtted konkurentsieelise.

– Ühiskondlik rahu on viimastel aastatel muutunud mitmel viisil haavatavaks. Kui siin tekivad suured erinevused palgaküsimustes või inimeste kohtlemises, võib see tekitada rahutusi.

See puudutab kõikide töötajate töötingimusi. Kui jultunud ettevõtted võidavad hankeid võõrtöötajate õigusi jalge alla tallates, mõjutab see kõiki töötajaid.

– Kui valitsuse plaanid saavad teoks, toob see pikemas perspektiivis kaasa töötingimuste nõrgenemise, ütleb Aalto.

Jaa artikkeli