Võitlus tööõi­guste rikku­mise vastu – „Ametiü­hingu liige ei jää üksi“

Välis­tööjõu äraka­su­ta­mine Soomes on jõudnud üleriikli­kesse uudis­tesse. STT kirjutas 27. septem­bril Turu laeva­te­hase alltöövõt­jate äraka­su­ta­mi­sest, nagu liiga pikad tööpäevad ja palga­li­sade maksmata jätmine.

Ajakir­janik Paavo Teittinen´i raamat Pitkä vuoro – Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen ilmus 29. septem­bril. Teittinen kirjutab laial­da­sest äraka­su­ta­mise kultuu­rist ja toob mitmeid näiteid.

Ametiü­hingu Teolli­suus­liitto välis­taus­taga tööta­jate osakonna juhataja Riikka Vasama ütleb, et liidu sõnum on selge: igasu­gune äraka­su­ta­mine on lubamatu ning selle tõkes­ta­mi­seks tehakse pidevat tööd.

– Selliste juhtu­mi­tega tegeleme iga päev. Kuigi meie tööpäevad on täis neid juhtu­meid, on meil tunne, et näeme vaid jäämäe tippu, ütleb Vasama.

Juhtu­mite sügava­male tuumale jõutakse lähemale, kui välis­maa­las­test töötajad liituvad ametiü­hingu Teolli­suus­liitto liikmeks, räägivad oma kogemus­test ja pöörduvad ametiü­hingu poole abi saamiseks.

Kuigi meie tööpäevad on täis neid juhtu­meid, on meil tunne, et näeme vaid jäämäe tippu.

– Olge julged ja astuge ametiü­hin­gusse. Liikmel ei ole vaja üksi võidelda. Ametiü­hing Teolli­suus­liitto on mõjukas tegija, kelle kaudu tööelus ebaõiglusega kokku puutunud liige saab kindlasti oma hääle kuulda­vaks teha.

Vasama rõhutab, et kogu suhtlus ametiü­hin­guga on konfi­dent­si­aalne. Juhtu­meid hakatakse lahen­dama ainult siis, kui selles on koos kokku lepitud.

– Meile tasub anda vihjeid kõiki­dest tähele­pa­ne­ku­test, et saaksime aidata ametivõime tööalase äraka­su­ta­mise enneta­misel ja mõjutada seadusand­luse arengut. Olukorda saab muuta.

TOETUS JA ÕIGUSKAITSE

Ametiü­hingu Teolli­suus­liitto liige saab kasutada kõiki ametiü­hingu liikme hüvesid. Tööalastes vaidlustes võib abi olla lihtsast nõusta­mi­sest või äärmus­likul juhul pika kohtu­prot­sessi läbiviimisest.

Reeglina saab õigusabi, kui liikme­lisus on kestnud vähemalt kolm kuud enne juhtumit, mille jaoks abi taotle­takse. Kui õigusabi antakse, katab ametiü­hing kõik kohtu­kulud. Liikmele ei teki rahalist riski ning ta saab võima­likud kohtu määratud hüvitised.

– Ametiü­hin­guga tasub liituda aegsasti, mitte alles siis, kui probleem on käes, ütleb Vasama.

Tööalaste problee­mide korral saab välis­maa­la­sest töötaja pöörduda ka tööohu­tusa­met­nike, migrat­sioo­nia­meti ja politsei poole. Kui Soome süsteem ei ole tuttav, võib õige asutuse leidmine olla keeruline.

– Kui töötaja on ametiü­hingu liige, on võimalik lahen­dada probleem koostöös ametiühinguga.

Kõigi tööalaste problee­mide puhul ei pruugi ametni­kelt abi saada.

– Näiteks tööohu­tusa­metnik ei hakka taga nõudma saamata jäänud palku. Kui töötaja ei ole ametiü­hingu liige, on tema õiguslik kaitse nõrgem.

SEADUSED ON LIIGA LEEBED

Polii­ti­kutel ja ametnikel on palju teha, et Soome tööturg muutuks õigla­se­maks. Seaduste ja muude reeglite rikku­mise eest peaks olema karmimad karis­tused ja järele­val­vele eraldatud rohkem ressursse.

– Seaduste karmis­ta­mine on tööjõu­turgu rikku­vate kurite­gude puhul hädava­jalik. Praegu on seadused selles valdkonnas liiga leebed, ütleb Vasama.

Seadus on palkade osas suhte­li­selt leebe. Soomes ei ole krimi­naal­korras karis­tatav palga maksmata jätmine. Kohtu kaudu on võimalik palk välja nõuda, kuid tööand­jale ei kaasne sellega mingeid karistus, kui tegu ei vasta näiteks liigka­suvõt­mise tunnustele.

– Aastate jooksul olen kogenud, et otsus­tajad ja tööandjad alahin­davad probleemi tõsidust, ütleb Vasama.

Kõik peavad juba tunnis­tama, et tegemist on tõsise problee­miga ja tegutsema.

Avalik­kuse ette jõudnud juhtu­mite arv näitab, et tegemist ei ole enam üksikute juhtumitega.

– Kõik peavad juba tunnis­tama, et tegemist on tõsise problee­miga ja tegutsema.

Viimastel aastatel on seadusand­lusse tehtud mõnin­gaid paran­dusi. Nüüd saab tööandja äraka­su­ta­mise või olulise hoole­tuse ohver taotleda tööalase elamisloa piken­dust, millega võib töötada igal alal. Varem võis äraka­su­ta­mise ohver jääda abitusse olukorda, kui teatas väärkoht­le­mi­sest ja tööalane elamis­luba lõppes.

– Õnneks on viimastel aastatel tehtud selli­seid seaduse­muu­da­tusi. Neid lube taotle­takse siiski üllata­valt vähe, ütleb Vasama.

PROBLEEM PUUDUTAB KÕIKI

Tööalane äraka­su­ta­mine puudutab rohkem või vähem kõiki valdkondi. Nähta­vaid probleeme on olnud näiteks laeva­te­hastes, metsan­duses, põllu­ma­jandus- ja aiandusalal, metsa­mar­jade korja­misel ja ehitusel.

– Riski­te­gurid variee­ruvad valdkon­niti. Näiteks laeva­te­hastes ja metsan­duses on pikad alltöövõt­jate ahelad riskiks. Tellija vastu­tuse suuren­da­mine oleks oluline, ütleb Vasama.

Sõja eest põgenenud ukrain­laste äraka­su­ta­mine Soome tööturul on sünge lugu. Äraka­su­ta­mine on aga ammune probleem ega puuduta ainult teatud rahvusi. Välis­töö­ta­jate töötin­gi­muste rikku­mine halvendab pikemas perspek­tiivis kõigi Soomes tööta­vate inimeste olukorda.

– Äraka­su­ta­mine puudutab kõiki rahvusi. Risk on suurem, kui puudub keeleoskus ja on vähe teadmisi Soome tööelust.

Ametiü­hingu liikme­lisus ja aktiivne osale­mine ametiü­hingu tegevuses on võimalus mõjutada ametiü­hingu tegevust, tööturgu ja ühiskonda üldiselt.

– Ametiü­hing õpetab ka oma liikmeid. Ametiü­hingus võib saada teadli­kuks tegijaks, luua kontakte ja sõpru, ütleb Vasama.