Võit­lus tööõi­guste rikku­mise vastu – „Ametiü­hingu liige ei jää üksi“

Välis­tööjõu äraka­su­ta­mine Soomes on jõud­nud üleriikli­kesse uudis­tesse. STT kirju­tas 27. septem­bril Turu laeva­te­hase alltöövõt­jate äraka­su­ta­mi­sest, nagu liiga pikad tööpäe­vad ja palga­li­sade maks­mata jätmine.

Ajakir­ja­nik Paavo Teittinen´i raamat Pitkä vuoro – Kuinka moderni orjuus juur­tui Suomeen ilmus 29. septem­bril. Teit­ti­nen kirju­tab laial­da­sest äraka­su­ta­mise kultuu­rist ja toob mitmeid näiteid.

Ametiü­hingu Teol­li­suus­liitto välis­taus­taga tööta­jate osakonna juha­taja Riikka Vasama ütleb, et liidu sõnum on selge: igasu­gune äraka­su­ta­mine on luba­matu ning selle tõkes­ta­mi­seks tehakse pide­vat tööd.

– Selliste juhtu­mi­tega tege­leme iga päev. Kuigi meie tööpäe­vad on täis neid juhtu­meid, on meil tunne, et näeme vaid jäämäe tippu, ütleb Vasama.

Juhtu­mite süga­va­male tuumale jõutakse lähe­male, kui välis­maa­las­test tööta­jad liitu­vad ametiü­hingu Teol­li­suus­liitto liik­meks, räägi­vad oma koge­mus­test ja pöör­du­vad ametiü­hingu poole abi saamiseks.

Kuigi meie tööpäe­vad on täis neid juhtu­meid, on meil tunne, et näeme vaid jäämäe tippu.

– Olge julged ja astuge ametiü­hin­gusse. Liik­mel ei ole vaja üksi võidelda. Ametiü­hing Teol­li­suus­liitto on mõju­kas tegija, kelle kaudu tööelus ebaõiglusega kokku puutu­nud liige saab kind­lasti oma hääle kuul­da­vaks teha.

Vasama rõhu­tab, et kogu suht­lus ametiü­hin­guga on konfi­dent­si­aalne. Juhtu­meid haka­takse lahen­dama ainult siis, kui selles on koos kokku lepitud.

– Meile tasub anda vihjeid kõiki­dest tähe­le­pa­ne­ku­test, et saak­sime aidata ametivõime tööalase äraka­su­ta­mise enne­ta­mi­sel ja mõju­tada seadusand­luse aren­gut. Olukorda saab muuta.

TOETUS JA ÕIGUSKAITSE

Ametiü­hingu Teol­li­suus­liitto liige saab kasu­tada kõiki ametiü­hingu liikme hüve­sid. Tööalas­tes vaid­lus­tes võib abi olla liht­sast nõus­ta­mi­sest või äärmus­li­kul juhul pika kohtu­prot­sessi läbiviimisest.

Reeglina saab õigusabi, kui liik­me­li­sus on kest­nud vähe­malt kolm kuud enne juhtu­mit, mille jaoks abi taot­le­takse. Kui õigusabi antakse, katab ametiü­hing kõik kohtu­ku­lud. Liik­mele ei teki raha­list riski ning ta saab võima­li­kud kohtu määra­tud hüvitised.

– Ametiü­hin­guga tasub liituda aegsasti, mitte alles siis, kui probleem on käes, ütleb Vasama.

Tööalaste problee­mide korral saab välis­maa­la­sest töötaja pöör­duda ka tööohu­tusa­met­nike, migrat­sioo­nia­meti ja polit­sei poole. Kui Soome süsteem ei ole tuttav, võib õige asutuse leid­mine olla keeruline.

– Kui töötaja on ametiü­hingu liige, on võima­lik lahen­dada probleem koos­töös ametiühinguga.

Kõigi tööalaste problee­mide puhul ei pruugi amet­ni­kelt abi saada.

– Näiteks tööohu­tusa­met­nik ei hakka taga nõudma saamata jäänud palku. Kui töötaja ei ole ametiü­hingu liige, on tema õigus­lik kaitse nõrgem.

SEADUSED ON LIIGA LEEBED

Polii­ti­ku­tel ja amet­ni­kel on palju teha, et Soome tööturg muutuks õigla­se­maks. Seaduste ja muude reeglite rikku­mise eest peaks olema karmi­mad karis­tused ja järe­le­val­vele eral­da­tud rohkem ressursse.

– Seaduste karmis­ta­mine on tööjõu­turgu rikku­vate kuri­te­gude puhul häda­va­ja­lik. Praegu on seadused selles vald­kon­nas liiga leebed, ütleb Vasama.

Seadus on palkade osas suhte­li­selt leebe. Soomes ei ole krimi­naal­kor­ras karis­ta­tav palga maks­mata jätmine. Kohtu kaudu on võima­lik palk välja nõuda, kuid tööand­jale ei kaasne sellega mingeid karis­tus, kui tegu ei vasta näiteks liig­ka­suvõt­mise tunnustele.

– Aastate jook­sul olen koge­nud, et otsus­ta­jad ja tööand­jad alahin­da­vad probleemi tõsi­dust, ütleb Vasama.

Kõik peavad juba tunnis­tama, et tege­mist on tõsise problee­miga ja tegutsema.

Avalik­kuse ette jõud­nud juhtu­mite arv näitab, et tege­mist ei ole enam üksi­kute juhtumitega.

– Kõik peavad juba tunnis­tama, et tege­mist on tõsise problee­miga ja tegutsema.

Viimas­tel aasta­tel on seadusand­lusse tehtud mõnin­gaid paran­dusi. Nüüd saab tööandja äraka­su­ta­mise või olulise hoole­tuse ohver taot­leda tööalase elamis­loa piken­dust, millega võib töötada igal alal. Varem võis äraka­su­ta­mise ohver jääda abitusse olukorda, kui teatas väär­koht­le­mi­sest ja tööalane elamis­luba lõppes.

– Õnneks on viimas­tel aasta­tel tehtud selli­seid seaduse­muu­da­tusi. Neid lube taot­le­takse siiski ülla­ta­valt vähe, ütleb Vasama.

PROBLEEM PUUDUTAB KÕIKI

Tööalane äraka­su­ta­mine puudu­tab rohkem või vähem kõiki vald­kondi. Nähta­vaid probleeme on olnud näiteks laeva­te­has­tes, metsan­duses, põllu­ma­jan­dus- ja aian­dusa­lal, metsa­mar­jade korja­mi­sel ja ehitusel.

– Riski­te­gu­rid variee­ru­vad vald­kon­niti. Näiteks laeva­te­has­tes ja metsan­duses on pikad alltöövõt­jate ahelad riskiks. Tellija vastu­tuse suuren­da­mine oleks oluline, ütleb Vasama.

Sõja eest põge­ne­nud ukrain­laste äraka­su­ta­mine Soome töötu­rul on sünge lugu. Äraka­su­ta­mine on aga ammune probleem ega puuduta ainult teatud rahvusi. Välis­töö­ta­jate töötin­gi­muste rikku­mine halven­dab pike­mas pers­pek­tii­vis kõigi Soomes tööta­vate inimeste olukorda.

– Äraka­su­ta­mine puudu­tab kõiki rahvusi. Risk on suurem, kui puudub keeleos­kus ja on vähe tead­misi Soome tööelust.

Ametiü­hingu liik­me­li­sus ja aktiivne osale­mine ametiü­hingu tege­vuses on võima­lus mõju­tada ametiü­hingu tege­vust, tööturgu ja ühis­konda üldiselt.

– Ametiü­hing õpetab ka oma liik­meid. Ametiü­hin­gus võib saada tead­li­kuks tegi­jaks, luua kontakte ja sõpru, ütleb Vasama.